TON 14 - Voose

28. juulil toimus TON päevak "Voose" kaardil.

 Tegemist on jällegi ühe huvitava paigaga Eestimaal. Voose veebilehe ajaloo sektsioonist leiab päris hea ülevaate selle paikkonna minevikust. Ühe huvitava seigana on seal välja toodud Erna grupi tegevus. Teine huvitav seos on siinsamas lähedalt mööda tiirutav Jägala jõgi, mis nii mõndagi orienteerumiskaarti oma kohalolekuga rikastab. Üldiselt on siinkandis päris palju avastamist ja Voose veebilehelt leiab üllatavalt korraliku informatsiooni ümbruskonna huviväärsustest. Vägagi positiivselt üllatas nende veebileht. Loodan, et jätkub jõudu seda hästi üleval hoida.

Kui ma kaaslastega võistluskeskusesse kohale jõudsin, olid orienteerumistunnid juba alanud. Ja siis selgus see tõsiasi, et minu orienteerumisriided olid Tallinna maha jäänud. SI-pulk ja kompass olid siiski taibanud mu seljakotti pugeda. Sai siis "küla" pealt orienteerumispüksid laenatud ja oma ISC jopega sammud stardi poole seatud. Orienteerumisjumal on tänavu olnud toimekas ning ka seekord oli vihm orienteerumisplatsi kohalt minema pühitud. Enne starte oli aga päris korralik sahmakas maha tulnud.
Kui pealiskaudselt vaadata päevakuliste jaoks ettevalmistatud kaarti, mis on väike osa suuremast kaardist, siis nagu polegi seal midagi keerulist. Kui aga vaadata kaarti täpsemalt, siis paneb kogu värk kõvasti kukalt sügama. Esimene vihje 5 m kõrgusjoonte näol ei tõota jällegi mulle midagi head. Teine vihje paljude heleroheliste alade näöl ei anna armu kompassi mittekasutajale. Kuni 7nda punktini sain enam-vähem hakkama, aga siis tuli esimene megaprohmakas. Kui ikka ei suuda distantsi hinnata ja reljeefi lugeda, siis ei saagi midagi head loota. Punkt, mille oleks pidanud 5 minutiga kätte saama, tuli kätte 18 minutiga. Ei olnud sealt edasi ka lihtsam. Kui 9 ja 10 tulid veel suhteliselt normaalselt kätte, siis 11nda punkti kätte saamiseks kulus ca 26 minutit 6 asemel. Sealt edasi sai punkte normaalsete distantsiaegadega võetud. Seekord peab tunnistama, et olin suuna määramiseks sunnitud kasutama 2-3 korda kompassi. Vastasel juhul ei teagi, palju oleks lõpptulemusele aega juurde tulnud. Lõpuaeg 2 tundi ja 2 minutit on mul vist kõigi aegade rekord. Ei mäletagi varasemast ajast sellist tulemust.
Mida me siis teada saime?

1. Ilma spets orienteerumissussideta Voose tüüpi nõlvasid vallutada on ohtlik ja ajakulukas
2. Õiged orienteerumisriided hoiavad kehatemperatuuri paremini kontrolli all. Märjaks saades ei ima nad niiskust sisse ja hingavad. Külmema ilma puhul on siiski vaja juurde soojemat aluskihti
3. Voose tüüpi maastiku kõrgusjoonte ja nähtavuse puhul võib aeg-ajalt siiski kompassi vaja minna
4. Hea tulemuse tegemiseks on sellisel maastikul vaja head füüsist ja väga head reljeefi lugemise oskust

Kokku sai Voose maastikul seigeldud ca 10,3 km jagu. Tänud Mait Tõnisson-ile kaardi eest.

TON 13 - Aegviidu

21. juulil toimus TON päevak "Aegviidu" kaardil.

Kaardile on trükitud "Aegviidu-Ännijärve".
Põhiliselt rabadega palistatud küngastik (või Eesti mõistes mäestik) annab siinkandis seiklejale minu arvates küllaltki magusaid elamusi. Võistluskeskus asus endise TPI spordibaasi varemetega varustatud platsil. Siit said alguse kunagised kuulsad suusarajad ja ega need praegugi vähem kuulsamad pole. Kes eestlastest poleks kuulnud Kõrvemaa terviseradadest (tegelikult küll Põhja-Kõrvemaa). Suvel saab siinkandis tänu kauaaegsele korrastustööle ning saepururadadele jalgratastega sõita. Talvel aga suuskadega ning kelkudega lumest mõõtu võtta. Mõned laskumised, nagu Pukimäelt alguse saavad, võivad muidugi ka suusatajatest mõõtu võtta. Kellele aga meeldib aeglasem kulgemine, siis leidub jalgsi rändajale igas pikkuses matkaradu. Keskkonnateadlik nii rattaga kui ka jalgsimatkaja saab Tallinna suunast kohale tulla elektrirongiga.

Sel korral oli ilmataat meile ette valmistanud järjekordse palava ilma. See tähendas minu jaoks selliste kõrgusvahedega maastikul kindlat hävimist. Ega siin palju pajatada polegi. Kaks suuremat viga ja palju pisemaid. Mõne punktiga oli õnne ka. Kokku sai seigeldud ca 8,4 km jagu.

TON 12 - Kehra

14. juulil toimus TON päevak "Kehra" kaardil.

Kehrat tunneb vist iga eestlane seal asuva paberivabriku järgi. Eriti sellest tuleva lõhna järgi. Seda lõhna on tunda üsna kaugele. Isegi Aegviidus on seda lõhna hea ninaga tunda olnud. Kehrast voolab läbi Jägala jõgi ja Kehra külje all on sellele paisutatud Kaunissaare veehoidla. Tundub olevat tegemist sellise vaikse kohaga. Mis seal enamat tahta - raudtee on, jõgi on ja tehas ka. Üks kord aastas kamp TON orienteerujaid sinna idülli juurde lisada pole väga suur patt.

Minu jaoks jälle üks kaart, millel pole ennem orienteerunud. Randvere päevaku kuivanud kuuseoksa torkeaugust ja eelmise aasta Kehra kommentaaridest lähtuvalt tegin otsuse soetada orienteerumise säärised. Leidsin Mati Poom-i väljapanekust tema soovitusel ja omal kaalutlusel samuti sobivamad 29 eurot maksnud (vist Soome toodang) säärised. Egas midagi, riietus selga ja sääriseid "katsetama". Kohe esimese punktiga tuli korralik apsakas sisse. Edasi läks juba natuke paremini, kuigi jälle läks suund käest ära teise punkti minnes. Edasi, kuni 12nda punktini sujus. Siis sai üks kraav valesti arvatud ja 13ndaga tuli jälle viga. Sealt lõpuni juba käkitegu. Sääred olid hästi kaitstud, aga siis tahtsid kuuseoksad juba mujale (jalge vahele) kambakat teha. Kehra kaardil sai seigeldud ca 8 km jagu.

TON 11 - Randvere

07. juulil toimus TON päevak "Randvere" kaardil.

Randvere kohta leiab huviline rohkem infot nende külaseltsi veebilehelt. Minu jaoks on seal kõige huvitavamaks objektiks Randvere kirik.

Orienteerumise seisukohalt on maastik väga vastuoluline. Suuri reljeefe seal pole, aga kive ja puuderägastikku on seal kamaluga. Samuti on orienteerujaid õnnistatud metsatöölistest mahajäetud raiesmikega. Enne orienteerumist olin omast arust vägal heal teadmisel, mis jamad meid seal ees ootavad, aga pärast finiši võtmist oli kujunenud pilt oluliselt hullem. EOL foorumis kurdeti väga palju kehva läbitavuse pärast. Aga orienteerujal endal on ju valida, kas ta jookseb ümber või üritab sellest rägast läbi suruda. Ka sellist maastikku on vaja. Päevak ongi õppimiseks paslik koht. Vandusin seal minagi kuivanud kuuseokste ja tiheda võsa olemasolu pihta. Sain päris suure torkeaugu jalga. Loomulikult kuivanud kuuseoksalt. Neli suuremat viga tuli sisse. Ilma kompassita sellisel maastikul on üsna raske suunda hoida. Kokku tuli sealsel maastikul ca 9 km jagu seiklemist.

TON 10 - Läsna

30. juunil toimus TON päevak "Läsna" kaardil.

Kaardile on trükitud "Pikasaare mäed". Ja Eesti mõistes seal neid ka leidub. Kohast endast pole väga palju pajatada. Võistluskeskus oli end üles seadnud Kaitseväe piiridesse ja parkimine nende suurel asfaltplatsil. Selle aasta Erna retke finiš on ka minu teada selles kohas.

Orienteerumine oli see kord üsna raske, kuna õhutemperatuur ja niiskus olid minu jaoks päris kõrged. Hea, et pulsivööd ei kasuta enam. Muidu ei julgekski rajal vist midagi teha. Üks suurem viga ja paar pisikest apsakat tuli. Kompass taskus sai läbitud ca 8,7 km.