Tegemist on jällegi ühe huvitava paigaga Eestimaal. Voose veebilehe ajaloo sektsioonist leiab päris hea ülevaate selle paikkonna minevikust. Ühe huvitava seigana on seal välja toodud Erna grupi tegevus. Teine huvitav seos on siinsamas lähedalt mööda tiirutav Jägala jõgi, mis nii mõndagi orienteerumiskaarti oma kohalolekuga rikastab. Üldiselt on siinkandis päris palju avastamist ja Voose veebilehelt leiab üllatavalt korraliku informatsiooni ümbruskonna huviväärsustest. Vägagi positiivselt üllatas nende veebileht. Loodan, et jätkub jõudu seda hästi üleval hoida.
Kui ma kaaslastega võistluskeskusesse kohale jõudsin, olid orienteerumistunnid juba alanud. Ja siis selgus see tõsiasi, et minu orienteerumisriided olid Tallinna maha jäänud. SI-pulk ja kompass olid siiski taibanud mu seljakotti pugeda. Sai siis "küla" pealt orienteerumispüksid laenatud ja oma ISC jopega sammud stardi poole seatud. Orienteerumisjumal on tänavu olnud toimekas ning ka seekord oli vihm orienteerumisplatsi kohalt minema pühitud. Enne starte oli aga päris korralik sahmakas maha tulnud.
Kui pealiskaudselt vaadata päevakuliste jaoks ettevalmistatud kaarti, mis on väike osa suuremast kaardist, siis nagu polegi seal midagi keerulist. Kui aga vaadata kaarti täpsemalt, siis paneb kogu värk kõvasti kukalt sügama. Esimene vihje 5 m kõrgusjoonte näol ei tõota jällegi mulle midagi head. Teine vihje paljude heleroheliste alade näöl ei anna armu kompassi mittekasutajale. Kuni 7nda punktini sain enam-vähem hakkama, aga siis tuli esimene megaprohmakas. Kui ikka ei suuda distantsi hinnata ja reljeefi lugeda, siis ei saagi midagi head loota. Punkt, mille oleks pidanud 5 minutiga kätte saama, tuli kätte 18 minutiga. Ei olnud sealt edasi ka lihtsam. Kui 9 ja 10 tulid veel suhteliselt normaalselt kätte, siis 11nda punkti kätte saamiseks kulus ca 26 minutit 6 asemel. Sealt edasi sai punkte normaalsete distantsiaegadega võetud. Seekord peab tunnistama, et olin suuna määramiseks sunnitud kasutama 2-3 korda kompassi. Vastasel juhul ei teagi, palju oleks lõpptulemusele aega juurde tulnud. Lõpuaeg 2 tundi ja 2 minutit on mul vist kõigi aegade rekord. Ei mäletagi varasemast ajast sellist tulemust.
Mida me siis teada saime?
- Ilma spets orienteerumissussideta Voose tüüpi nõlvasid vallutada on ohtlik ja ajakulukas
- Õiged orienteerumisriided hoiavad kehatemperatuuri paremini kontrolli all. Märjaks saades ei ima nad niiskust sisse ja hingavad. Külmema ilma puhul on siiski vaja juurde soojemat aluskihti
- Voose tüüpi maastiku kõrgusjoonte ja nähtavuse puhul võib aeg-ajalt siiski kompassi vaja minna
- Hea tulemuse tegemiseks on sellisel maastikul vaja head füüsist ja väga head reljeefi lugemise oskust
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar