Kes oskab neid kordi kokku lugeda, mil veebis kribatakse järjekordsest patentide üle vaidlemise uudisest. Kõige rohkem selleteemalist meediakajastust saavad tarkvarasektoris sellised nimed nagu Apple, Google ja Microsoft. Loomulikult käib jutt nutitelefonidest ja nendes "jooksvatest" operatsioonisüsteemidest ning funktsionaalsustest.
Pidevalt ilmub uudiseid, et firma X on ostnud firmalt Y terve posu tarkvarapatente või hoopistükkis firma Y enda ja selle läbi omandanud need "vajalikud" patendid. Kui patendid käes, asutakse konkurente kottima, andes nad kohtusse patentide rikkumise eest. Ja juristidel ning kohtutel jälle käed-jalad tööd täis.
Vot selles osas arvan ma küll, et kapitalismus ei kõlba mette ning kogu see tegevus on tavakodaniku silmis ületanud juba mõistlikkuse piiri. See asi tuleks kuidagi nii ära reguleerida, et selline jama lõppeks ja need konkureerivad firmad tegeleks rohkem päris asjadega, mitte virtuaalmajandusega.
neljapäev, 29. september 2011
pühapäev, 11. september 2011
TON 20 - Pirita
08. septembril toimus hooaja viimane TON päevak "Pirita" kaardil.
Minu esimesed teadlikud mälupildid Piritast on 1980 paiku. Teatavasti oli Tallinnas 1980 aastal olümpiaregatt. Regatieelsest ajast mäletan Pirita silla ehitamist ja TOP keskuse ehitamist. Mälestused pole kuigi eredad, aga midagi on mälupildina ikka olemas. Käis vägev lööktöö. Mäletan, et mängude ajal sai "lääne" värki. Pepsi koola ja mango mahl oli tollal minu jaoks kõva sõna. Kindlasti maksis paraja kopika. Olid alles ajad!
Teise asjana on mul Piritaga seotud varastest mälupiltidest meeles Kalevi Suursõit. Sellal olid mehed veel rauast ning masinaid timmiti põlve otsas viimse piirini, et natukene konkurendist kiirem olla. Olid alles ajad!
Nõuka-ajal käisime Pirita metsas Rataskaevu tänava džuudoklubi poistega jooksu-, jõu- ja vastupidavustreeninguid tegemas.
Selle neljapäevaku kaart piirneb enamuses Pirita ringrajaga piiritletud alal. Vaid väike osa on ida poolt juures. Pirita mets on enamus jaolt küllaltki hästi läbitav männimets. Samas leiab sealt päris sitket võsa ning raskelt läbitavat jõekallast. Jõe paremkaldal on väheke sihtide võrgustikku. Kaardi idaosas on hästi palju mikroreljeefi ning samas ca 20-meetriseid kõrguste vahesid. Huvitavamatest objektidest jäävad kaardile velotrekk, Scheeli mõis ja Pirita klooster.
Ilmataat hooaja viimast päevakut väga ei soosinud. Seda siis ainult selles mõttes, et paljud loobusid osalemisest. Ilusa ilma puhul oleks olnud pea 150 osalejat rohkem. Aga kehv ilm enne päevaku stardiaega ei morjendanud 448 orienteerumisfänni väärikalt hooaega lõpetamast. Kella 17:30 paiku jäi sadu üsna väikeseks ning oligi aeg starti minna. Start oli Pirita silla juures jõe vasakkaldal, velotreki lähedal. Ilmastikukindlam GPS-lugeja püksitaskus asusin rajale. Kuni Lükati sillani oli põhimõtteliselt üks suur uhamine. Siis tuli hakata rohkem aega kaardi ning reljeefi lugemisele kulutama. Paraku seda aega ka kulus. Ilma kompassita suuna hoidmine ja läbi intuitsiooni ning kaardi interpreteerimise punkti jõudmine oli mõne punktiga paras pähkel. Seda enam, et rajameister oli kaardi idaosa punktidega täis puistanud :-) Kõige pikemal rajal oli kokku 30 punkti, mis on SI-5 pulga limiit. Ja distantsi oli sellel rajal ca 6,9 km. Minu rada oli muidugi väiksema punktikogusega. Tagasiteel finiši suunas oli rajameister pannud ette ülesande "roni või rooma". Kolm kaldaalust punktietappi oli võimalik lahenda: kas tagasi ülesronimise ja uuesti allaronimise või mööda kaldaäärset liikumist kasutades. Esimese lahendasin ma tagantjärgi mõeldes valesti. Oli mõnus savimuda ja puutüvede alt/pealt ronimine. Oli vist vihma sadanud :-) Lõpuosa uhasin nii kuis jaksasin ja see andis pärast väikese terviserikke näol tunda. Peale tohutut pingutust on mul seda ikka juhtunud. Finiš oli Pirita silla all jõe paremkaldal. Pärast käisin meres mudaseid jalgu loputamas. Vaatasin, et mõni orienteeruja oli peale minu veel vette roninud. Vesi ei tundunudki väga külm. Selline karastav. Pärast, GPS-salvestaja logi vaadates tuleb tõdeda, et püksitaskus ja sellise ilmaga ei taha ta väga hästi satelliitidega suhelda. Tuleb talle mingi taskuga käepael otsida või lasta valmistada. Muidu on salvestises liiga palju müra. Seiklusi oli ca 8 km jagu.
TON hooaja lõpetamine toimub 20. oktoobril TTÜ aulas algusega kell 18:00.
Kui selle hooaja tulemused kinnitatud, siis kirjutan siia enda hooajast väikese statistikaga vürtsitatud sissekande.
Kellel aga orienteerumisest veel küll pole, siis OK Nõmme päevakuid on veel kaks ja pikema ponnistuse soovijatel on lausa kohustus end kirja panna Libahundi seikluslikule rogainile, mis toimub 22. oktoobril Kuusalus.
Minu esimesed teadlikud mälupildid Piritast on 1980 paiku. Teatavasti oli Tallinnas 1980 aastal olümpiaregatt. Regatieelsest ajast mäletan Pirita silla ehitamist ja TOP keskuse ehitamist. Mälestused pole kuigi eredad, aga midagi on mälupildina ikka olemas. Käis vägev lööktöö. Mäletan, et mängude ajal sai "lääne" värki. Pepsi koola ja mango mahl oli tollal minu jaoks kõva sõna. Kindlasti maksis paraja kopika. Olid alles ajad!
Teise asjana on mul Piritaga seotud varastest mälupiltidest meeles Kalevi Suursõit. Sellal olid mehed veel rauast ning masinaid timmiti põlve otsas viimse piirini, et natukene konkurendist kiirem olla. Olid alles ajad!
Nõuka-ajal käisime Pirita metsas Rataskaevu tänava džuudoklubi poistega jooksu-, jõu- ja vastupidavustreeninguid tegemas.
Selle neljapäevaku kaart piirneb enamuses Pirita ringrajaga piiritletud alal. Vaid väike osa on ida poolt juures. Pirita mets on enamus jaolt küllaltki hästi läbitav männimets. Samas leiab sealt päris sitket võsa ning raskelt läbitavat jõekallast. Jõe paremkaldal on väheke sihtide võrgustikku. Kaardi idaosas on hästi palju mikroreljeefi ning samas ca 20-meetriseid kõrguste vahesid. Huvitavamatest objektidest jäävad kaardile velotrekk, Scheeli mõis ja Pirita klooster.
Ilmataat hooaja viimast päevakut väga ei soosinud. Seda siis ainult selles mõttes, et paljud loobusid osalemisest. Ilusa ilma puhul oleks olnud pea 150 osalejat rohkem. Aga kehv ilm enne päevaku stardiaega ei morjendanud 448 orienteerumisfänni väärikalt hooaega lõpetamast. Kella 17:30 paiku jäi sadu üsna väikeseks ning oligi aeg starti minna. Start oli Pirita silla juures jõe vasakkaldal, velotreki lähedal. Ilmastikukindlam GPS-lugeja püksitaskus asusin rajale. Kuni Lükati sillani oli põhimõtteliselt üks suur uhamine. Siis tuli hakata rohkem aega kaardi ning reljeefi lugemisele kulutama. Paraku seda aega ka kulus. Ilma kompassita suuna hoidmine ja läbi intuitsiooni ning kaardi interpreteerimise punkti jõudmine oli mõne punktiga paras pähkel. Seda enam, et rajameister oli kaardi idaosa punktidega täis puistanud :-) Kõige pikemal rajal oli kokku 30 punkti, mis on SI-5 pulga limiit. Ja distantsi oli sellel rajal ca 6,9 km. Minu rada oli muidugi väiksema punktikogusega. Tagasiteel finiši suunas oli rajameister pannud ette ülesande "roni või rooma". Kolm kaldaalust punktietappi oli võimalik lahenda: kas tagasi ülesronimise ja uuesti allaronimise või mööda kaldaäärset liikumist kasutades. Esimese lahendasin ma tagantjärgi mõeldes valesti. Oli mõnus savimuda ja puutüvede alt/pealt ronimine. Oli vist vihma sadanud :-) Lõpuosa uhasin nii kuis jaksasin ja see andis pärast väikese terviserikke näol tunda. Peale tohutut pingutust on mul seda ikka juhtunud. Finiš oli Pirita silla all jõe paremkaldal. Pärast käisin meres mudaseid jalgu loputamas. Vaatasin, et mõni orienteeruja oli peale minu veel vette roninud. Vesi ei tundunudki väga külm. Selline karastav. Pärast, GPS-salvestaja logi vaadates tuleb tõdeda, et püksitaskus ja sellise ilmaga ei taha ta väga hästi satelliitidega suhelda. Tuleb talle mingi taskuga käepael otsida või lasta valmistada. Muidu on salvestises liiga palju müra. Seiklusi oli ca 8 km jagu.
TON hooaja lõpetamine toimub 20. oktoobril TTÜ aulas algusega kell 18:00.
Kui selle hooaja tulemused kinnitatud, siis kirjutan siia enda hooajast väikese statistikaga vürtsitatud sissekande.
Kellel aga orienteerumisest veel küll pole, siis OK Nõmme päevakuid on veel kaks ja pikema ponnistuse soovijatel on lausa kohustus end kirja panna Libahundi seikluslikule rogainile, mis toimub 22. oktoobril Kuusalus.
reede, 2. september 2011
TON 19 - Harku
01. septembril toimus TON päevak "Harku" kaardil.
Head kooliaasta algust!
Kaardile on trükitud "Pääsküla". Kes küll Tallinlastest ja lähilinnade/alevike inimestest ei teaks seda metsa ja suusaradu. Enamuse jaoks on siiski vist tuntumad need rajad ise. Mets ise mitte nii väga. Aga enamus orienteerujate jaoks on mets päris hästi tuttav. Seda jus eriti OK Nõmme teisipäevakutel käijatele. Mina lugesin kokku 8 korda, kus on mingi osa Harku metsast ka sisse võetud. Seda on minu arvates plaanis 24st päevakust liig, mis liig. See on ka üks põhjustest, miks ma OK Nõmme päevakutel ei käi. Korduvaid platse hooaja sees on liiga palju. Harku ja Nõmme metsad on minu "koduaed" olnud juba pea 30 aastat. Kindlasti ei tea ma seal kõiki auke ja juurikaid ning künkaid, kuid üldjoontes on kõik tuttav.
Põhiline pinda kujundanud inimtegevus oli siin kunagine turba kaevandamine. Väga tihe kuivenduskraavide võrgustik on pea igal pool. Harku mäed on samuti ümbrusest selgelt eristuvad. Kes ei karda mõnes kraavis vööni märjaks saamist, siis saab siin suhteliselt otsejooneliselt orienteeruda.
Ega midagi rohkemat pajatada polegi. Järjekordne jooksukas, kus sai tehtud 2 natuke suuremat orienteerumise viga, mõned pisemad ning mõned rajaplaneerimise vead. Pisemad orienteerumise vead on ilma kompassita seiklejale ehk andestatavad. Seiklusi jagus ca 7,9 km jagu.
Head kooliaasta algust!
Kaardile on trükitud "Pääsküla". Kes küll Tallinlastest ja lähilinnade/alevike inimestest ei teaks seda metsa ja suusaradu. Enamuse jaoks on siiski vist tuntumad need rajad ise. Mets ise mitte nii väga. Aga enamus orienteerujate jaoks on mets päris hästi tuttav. Seda jus eriti OK Nõmme teisipäevakutel käijatele. Mina lugesin kokku 8 korda, kus on mingi osa Harku metsast ka sisse võetud. Seda on minu arvates plaanis 24st päevakust liig, mis liig. See on ka üks põhjustest, miks ma OK Nõmme päevakutel ei käi. Korduvaid platse hooaja sees on liiga palju. Harku ja Nõmme metsad on minu "koduaed" olnud juba pea 30 aastat. Kindlasti ei tea ma seal kõiki auke ja juurikaid ning künkaid, kuid üldjoontes on kõik tuttav.
Põhiline pinda kujundanud inimtegevus oli siin kunagine turba kaevandamine. Väga tihe kuivenduskraavide võrgustik on pea igal pool. Harku mäed on samuti ümbrusest selgelt eristuvad. Kes ei karda mõnes kraavis vööni märjaks saamist, siis saab siin suhteliselt otsejooneliselt orienteeruda.
Ega midagi rohkemat pajatada polegi. Järjekordne jooksukas, kus sai tehtud 2 natuke suuremat orienteerumise viga, mõned pisemad ning mõned rajaplaneerimise vead. Pisemad orienteerumise vead on ilma kompassita seiklejale ehk andestatavad. Seiklusi jagus ca 7,9 km jagu.
Tellimine:
Postitused (Atom)