pühapäev, 11. september 2011

TON 20 - Pirita

08. septembril toimus hooaja viimane TON päevak "Pirita" kaardil.

Minu esimesed teadlikud mälupildid Piritast on 1980 paiku. Teatavasti oli Tallinnas 1980 aastal olümpiaregatt. Regatieelsest ajast mäletan Pirita silla ehitamist ja TOP keskuse ehitamist. Mälestused pole kuigi eredad, aga midagi on mälupildina ikka olemas. Käis vägev lööktöö. Mäletan, et mängude ajal sai "lääne" värki. Pepsi koola ja mango mahl oli tollal minu jaoks kõva sõna. Kindlasti maksis paraja kopika. Olid alles ajad!
Teise asjana on mul Piritaga seotud varastest mälupiltidest meeles Kalevi Suursõit. Sellal olid mehed veel rauast ning masinaid timmiti põlve otsas viimse piirini, et natukene konkurendist kiirem olla. Olid alles ajad!
Nõuka-ajal käisime Pirita metsas Rataskaevu tänava džuudoklubi poistega jooksu-, jõu- ja vastupidavustreeninguid tegemas.

Selle neljapäevaku kaart piirneb enamuses Pirita ringrajaga piiritletud alal. Vaid väike osa on ida poolt juures. Pirita mets on enamus jaolt küllaltki hästi läbitav männimets. Samas leiab sealt päris sitket võsa ning raskelt läbitavat jõekallast. Jõe paremkaldal on väheke sihtide võrgustikku. Kaardi idaosas on hästi palju mikroreljeefi ning samas ca 20-meetriseid kõrguste vahesid. Huvitavamatest objektidest jäävad kaardile velotrekk, Scheeli mõis ja Pirita klooster.

Ilmataat hooaja viimast päevakut väga ei soosinud. Seda siis ainult selles mõttes, et paljud loobusid osalemisest. Ilusa ilma puhul oleks olnud pea 150 osalejat rohkem. Aga kehv ilm enne päevaku stardiaega ei morjendanud 448 orienteerumisfänni väärikalt hooaega lõpetamast. Kella 17:30 paiku jäi sadu üsna väikeseks ning oligi aeg starti minna. Start oli Pirita silla juures jõe vasakkaldal, velotreki lähedal. Ilmastikukindlam GPS-lugeja püksitaskus asusin rajale. Kuni Lükati sillani oli põhimõtteliselt üks suur uhamine. Siis tuli hakata rohkem aega kaardi ning reljeefi lugemisele kulutama. Paraku seda aega ka kulus. Ilma kompassita suuna hoidmine ja läbi intuitsiooni ning kaardi interpreteerimise punkti jõudmine oli mõne punktiga paras pähkel. Seda enam, et rajameister oli kaardi idaosa punktidega täis puistanud :-) Kõige pikemal rajal oli kokku 30 punkti, mis on SI-5 pulga limiit. Ja distantsi oli sellel rajal ca 6,9 km. Minu rada oli muidugi väiksema punktikogusega. Tagasiteel finiši suunas oli rajameister pannud ette ülesande "roni või rooma". Kolm kaldaalust punktietappi oli võimalik lahenda: kas tagasi ülesronimise ja uuesti allaronimise või mööda kaldaäärset liikumist kasutades. Esimese lahendasin ma tagantjärgi mõeldes valesti. Oli mõnus savimuda ja puutüvede alt/pealt ronimine. Oli vist vihma sadanud :-) Lõpuosa uhasin nii kuis jaksasin ja see andis pärast väikese terviserikke näol tunda. Peale tohutut pingutust on mul seda ikka juhtunud. Finiš oli Pirita silla all jõe paremkaldal. Pärast käisin meres mudaseid jalgu loputamas. Vaatasin, et mõni orienteeruja oli peale minu veel vette roninud. Vesi ei tundunudki väga külm. Selline karastav. Pärast, GPS-salvestaja logi vaadates tuleb tõdeda, et püksitaskus ja sellise ilmaga ei taha ta väga hästi satelliitidega suhelda. Tuleb talle mingi taskuga käepael otsida või lasta valmistada. Muidu on salvestises liiga palju müra. Seiklusi oli ca 8 km jagu.

TON hooaja lõpetamine toimub 20. oktoobril TTÜ aulas algusega kell 18:00.
Kui selle hooaja tulemused kinnitatud, siis kirjutan siia enda hooajast väikese statistikaga vürtsitatud sissekande.

Kellel aga orienteerumisest veel küll pole, siis OK Nõmme päevakuid on veel kaks ja pikema ponnistuse soovijatel on lausa kohustus end kirja panna Libahundi seikluslikule rogainile, mis toimub 22. oktoobril Kuusalus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar