Taas kord üks kaunis maastik. Paar viimast lumerohket talve on meie metsades tublit tööd teinud ja hoolitsenud selle eest, et orienteerujad puude pealt ja alt ronides oma osavust ei kaotaks. Puid on langenud sihtidele ja sõiduteedele. Kui sõiduteede pealt saetakse tavaliselt puud eest ära, siis sihtidel ja metsas jäävad nad nii, nagu sinna langesid. Eriti maastiku- ja looduskaitsealadel. Polnud ka Järvi järvede ümbrus sellest fenomenist puutumata jäänud.
Tähelepanuväärseid objekte leidub uudistaja jaoks siin piisavalt. Üks neist on näiteks "Lendurite kivi". See kivi püstitati 1941 aasta Punaarmeest põgenenud ja haarangu käigus siin hukkunud lenduritele. Rohkem infot leiate veebist märksõna otsides. Siit lähedalt saab alustada matka laudteel üle Suru raba Paukjärve poole.
Kaarti tagantjärgi kodus vaadates panin tähele, et koostamisel on kasutatud LIDAR andmeid. Voose kaardil oli sama märge. Tundub, et meie kaardimeistrid on enda jaoks leidnud hea abivahendi. Mingit "Püha Graali" ei tasu sellest küll kohe loota. Kasutaja peab ikka teadma, mida selle kõrgusinfoga peale hakata. Välitöö jääb kaardistamisel veel pikaks ajaks oluliseks osaks.
Orienteerumismaastik oli piisavalt hästi loetav ja kõrgusjoonte kohta ei saanud nuriseda. Joostavus suhteliselt hea. Minu enda jooksutempo polnud, nagu alati, piisavalt hea. Et see meditsiin ei suuda ka minu hädadele põhjust leida. Need jamad on mind juba palju aastaid kimbutanud. Kui jõuan, siis jooksen, kui väsin, siis kõnnin. Vähe on juhuseid, kus punktist punkti kogu aeg maastikul joosta jõuaks. Kuni 9nda punktini erilist suurt draamat rajal ei tekkinud. Siis sai tehtud vale rajavalik 10ndasse ning mina ja teised kaaskannatajad müttasime soosihil põlvini mudas. Ümberjooks oleks olnud 2 minutit kiirem. 12ndaga tekkis ka väike hämmeldus. Seal ei tahtnud kõlvikupiir ja kõrgusjooned omavahel klappida. Paljud olid seal samaaegselt hämmingus ja keegi sai lõpuks punkti peidukoha teada. Siis käis käbe tormamine punkti :-) 14ndasse sai jälle vale rajavalik tehtud. Seal võis hinnanguliselt 2 minutit kaduma minna. 15ndaga tuli orienteerumise viga sisse ja lõpuni oli uhamine. Mööda teed 16ndani suutsin vaid ca 300 m umbes 5 min/km tempoga joosta, siis oli vaja tempo alla lasta. GPS logger hakkas rajal olles millegipärast jama ajama ja kaotas signaali päris tihti ära. Võib-olla talle ei meeldinud see MiniGrip kotti toppimine. Kokku kogunes ca 8,3 km seiklemist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar