18. augustil toimus TON päevak "Tõrrepõhja" kaardil.
Selle sissekandega olen saanud, vahepeal suvelaiskuse tõttu Padise TON-ist saati soiku jäänud kirjutamistega, järjele.
Tõrrepõhja polügooni kasutati tankodroomi ja motoriseeritud jalaväe õppuste paigana. Sellest annavad tunnistust lõputu kogus kraave, valle, kaevikuid, auke ja tankipesasid. Mõned veel säilinud militaarehitused ka sinna takka.
Maastik on orienteeruja jaoks kiire ja suhteliselt reljeefivaene. Kaardi põhjaosas külgneb alaga Soodla veehoidla idaosa. Kui ma esimest korda päevaku pärast sinna sattusin, siis on siiani meeles, et oli palju sipelgaid. Liiva leiab siit kamaluga ja männinoorendikke samuti. Kaardi lõunaosas on natuke raba moodustist.
See eelnev info tähendas järjekordset hävimist lõpptulemuses, kuna tegemist täieliku jooksukaga. Õnneks oli orienteerumisjumal järjekordselt pannud vihmapilvedele veto peale ja mina sain raja kuivalt läbida. Kohale põrutasin oma mootorrattaga juba võimalikult vara. Huvitaval kombel oli seekord päris palju mootorratastega kohale saabunuid.
Stardist esimesse punkti sai tehtud "pisike" viga ja sellise temporaja juures tähendas see parimatele päris suurt protsentuaalset hävimist. Teine punkt tuli enam-vähem ja 3ndasse mineku üle tunnen sisemist uhkust, sest seal piirkonnas olen varem palju eksimusi läbi lasknud. Ilma kompassita suunaga praktiliselt peale minna on hea tunne. Jama tekkis 5nda punktiga, kus sai natuke vale suund võetud ja läks jälle natuke aega kaduma. 6es ja 7mes punkt tulid väga hästi välja aga 8ndasse minekul tekkis teele jõudes hetkeline peataolek. Võtsin siis korraks ikkagi kompassi välja, et tee suunda kontrollida. Õnneks oli kõik õige ja 8ndani rohkem jamasid ei teinud. 9nda punktiga tuli aga juba korralikum viga sisse. Seal läks kaduma umbes 3-4 minutit. 10nes punkt sai praktiliselt otse pähe. Ja siis järgnes 11nda punktiga üks väike seiklus, kus võis samuti ca 4 minutit kaduma minna. Kõik järgmsed punktid tulid hästi välja. Ühte sõdurpoissi nägin ka ja pärastpoole ära sõites oli metsa all paugutamist kuulda. Ju siis väike õppus neil metsas. Lisaks oli seekord palju põdrakärbseid. Kuidagi varavõitu. Teab, kas talv tuleb tänavu varakult või on loodus täitsa sassi pööranud. Vaatasin oma tavapäraste "sihtmärkide" Arvo, Tõnu, Marge ning Heidi tegemisi ja peab tunnistama vaid üht - kui saaks ka nii kiiresti joosta, kui nemad. Orienteerumise osas päevakutel suudaksin konkureerida kindlasti. Ja seda ilma kompassita. Polügooniseiklusi jagus ca 8,1 km jagu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar