Tegemist oli Keila suusaradade ja lähiümbruse maastikuga. Suusaradade ajaloost saab päris hea ülevaate Etsi (Eduard Pukkonen) blogist. Tema on ka seekordse kaardi ning radade meisterdaja. Tänavu siis kolmas kaart, kus on märgitud LIDAR andmete kasutamist. Keila võõrustas TON päevakut eelmine kord 2003 aastal. Arvatavasti siinsamas. Ise siis päevakutel veel ei käinud, ei oska kommenteerida.
Seega, maastiku olukorrast polnud mul mingeid erilisi teadmisi. Arvo hoiatas, et seal, kus kaardil on roheline, on ka roheline :-) Stardis kaarti kätte saades vaatas kaardilt vastu igat sorti rohelist. Aga kollast oli ka piisavalt. Järjekordselt tõotas tulla ilma kompassita raske ülesanne. Rajameister polnud rajapunktide planeerimisega eriti kitsi. Nagu oleks punktid mind silmas pidades (ilma kompassita avantürist) paika väänanud. Enne starti ma kaarti pikalt ei uuri. Enda paiknemine ja rada esimesse punkti üldjoontes paika ning tuld! Üldjoontes oli kaardil siiski piisavalt palju orientiire, mille järgi end paigas hoida.
Kõige keerulisemad punktidesse minekud ilma kompassi ja orientiirideta olid minu jaoks 3-55, 4-59, 7-36 ja 8-60. 3-55 ja 8-60 küll mõnevõrra kergemad.
Suuremad ärakaldumised tulid punktides 3-55, 4-59 ja 7-36.
Rajaplaneeringu vead olid 3-55, 5-57, 10-52, 12-42, 13-44 ja 14-32. Selles viimases tuli suurem orienteerumise viga ka sisse.
Nagu oli arvata, siis käis metsas olijatel kõva "andmine" ja minu jooksutempo ei võimaldanud kuidagi loota ajaliselt head tulemust. Andsin Peebule oma uusima GPS-salvestaja, et saaks enda ja tema tempot võrrelda. Sealt selgus, et jooksutempo on tal oluliselt parem, aga rajal olles tekib palju "pause" ja ka mõnevõrra rohkem vigu. Südant soojendas aga asjaolu, et põhivaadeldavad Arvo, Tõnu ja Marge tegid rajal parajaid tempe. Heidi tulemus oli aga tema kohta minu arvates täiesti perfect.
Seigeldud sai siis seekord ca 8,3 km jagu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar