TON 18 - Keila

25. augustil toimus TON päevak "Keila" kaardil.

Tegemist oli Keila suusaradade ja lähiümbruse maastikuga. Suusaradade ajaloost saab päris hea ülevaate Etsi (Eduard Pukkonen) blogist. Tema on ka seekordse kaardi ning radade meisterdaja. Tänavu siis kolmas kaart, kus on märgitud LIDAR andmete kasutamist. Keila võõrustas TON päevakut eelmine kord 2003 aastal. Arvatavasti siinsamas. Ise siis päevakutel veel ei käinud, ei oska kommenteerida.

Seega, maastiku olukorrast polnud mul mingeid erilisi teadmisi. Arvo hoiatas, et seal, kus kaardil on roheline, on ka roheline :-) Stardis kaarti kätte saades vaatas kaardilt vastu igat sorti rohelist. Aga kollast oli ka piisavalt. Järjekordselt tõotas tulla ilma kompassita raske ülesanne. Rajameister polnud rajapunktide planeerimisega eriti kitsi. Nagu oleks punktid mind silmas pidades (ilma kompassita avantürist) paika väänanud. Enne starti ma kaarti pikalt ei uuri. Enda paiknemine ja rada esimesse punkti üldjoontes paika ning tuld! Üldjoontes oli kaardil siiski piisavalt palju orientiire, mille järgi end paigas hoida.
Kõige keerulisemad punktidesse minekud ilma kompassi ja orientiirideta olid minu jaoks 3-55, 4-59, 7-36 ja 8-60. 3-55 ja 8-60 küll mõnevõrra kergemad.
Suuremad ärakaldumised tulid punktides 3-55, 4-59 ja 7-36.
Rajaplaneeringu vead olid 3-55, 5-57, 10-52, 12-42, 13-44 ja 14-32. Selles viimases tuli suurem orienteerumise viga ka sisse.
Nagu oli arvata, siis käis metsas olijatel kõva "andmine" ja minu jooksutempo ei võimaldanud kuidagi loota ajaliselt head tulemust. Andsin Peebule oma uusima GPS-salvestaja, et saaks enda ja tema tempot võrrelda. Sealt selgus, et jooksutempo on tal oluliselt parem, aga rajal olles tekib palju "pause" ja ka mõnevõrra rohkem vigu. Südant soojendas aga asjaolu, et põhivaadeldavad Arvo, Tõnu ja Marge tegid rajal parajaid tempe. Heidi tulemus oli aga tema kohta minu arvates täiesti perfect.
Seigeldud sai siis seekord ca 8,3 km jagu.

TON 17 - Tõrrepõhja

18. augustil toimus TON päevak "Tõrrepõhja" kaardil.
Selle sissekandega olen saanud, vahepeal suvelaiskuse tõttu Padise TON-ist saati soiku jäänud kirjutamistega, järjele.

Tõrrepõhja polügooni kasutati tankodroomi ja motoriseeritud jalaväe õppuste paigana. Sellest annavad tunnistust lõputu kogus kraave, valle, kaevikuid, auke ja tankipesasid. Mõned veel säilinud militaarehitused ka sinna takka.
Maastik on orienteeruja jaoks kiire ja suhteliselt reljeefivaene. Kaardi põhjaosas külgneb alaga Soodla veehoidla idaosa. Kui ma esimest korda päevaku pärast sinna sattusin, siis on siiani meeles, et oli palju sipelgaid. Liiva leiab siit kamaluga ja männinoorendikke samuti. Kaardi lõunaosas on natuke raba moodustist.

See eelnev info tähendas järjekordset hävimist lõpptulemuses, kuna tegemist täieliku jooksukaga. Õnneks oli orienteerumisjumal järjekordselt pannud vihmapilvedele veto peale ja mina sain raja kuivalt läbida. Kohale põrutasin oma mootorrattaga juba võimalikult vara. Huvitaval kombel oli seekord päris palju mootorratastega kohale saabunuid.
Stardist esimesse punkti sai tehtud "pisike" viga ja sellise temporaja juures tähendas see parimatele päris suurt protsentuaalset hävimist. Teine punkt tuli enam-vähem ja 3ndasse mineku üle tunnen sisemist uhkust, sest seal piirkonnas olen varem palju eksimusi läbi lasknud. Ilma kompassita suunaga praktiliselt peale minna on hea tunne. Jama tekkis 5nda punktiga, kus sai natuke vale suund võetud ja läks jälle natuke aega kaduma. 6es ja 7mes punkt tulid väga hästi välja aga 8ndasse minekul tekkis teele jõudes hetkeline peataolek. Võtsin siis korraks ikkagi kompassi välja, et tee suunda kontrollida. Õnneks oli kõik õige ja 8ndani rohkem jamasid ei teinud. 9nda punktiga tuli aga juba korralikum viga sisse. Seal läks kaduma umbes 3-4 minutit. 10nes punkt sai praktiliselt otse pähe. Ja siis järgnes 11nda punktiga üks väike seiklus, kus võis samuti ca 4 minutit kaduma minna. Kõik järgmsed punktid tulid hästi välja. Ühte sõdurpoissi nägin ka ja pärastpoole ära sõites oli metsa all paugutamist kuulda. Ju siis väike õppus neil metsas. Lisaks oli seekord palju põdrakärbseid. Kuidagi varavõitu. Teab, kas talv tuleb tänavu varakult või on loodus täitsa sassi pööranud. Vaatasin oma tavapäraste "sihtmärkide" Arvo, Tõnu, Marge ning Heidi tegemisi ja peab tunnistama vaid üht - kui saaks ka nii kiiresti joosta, kui nemad. Orienteerumise osas päevakutel suudaksin konkureerida kindlasti. Ja seda ilma kompassita. Polügooniseiklusi jagus ca 8,1 km jagu.

TON 16 - Järvi järved

11. augustil toimus TON päevak "Järvi järved" kaardil.

Taas kord üks kaunis maastik. Paar viimast lumerohket talve on meie metsades tublit tööd teinud ja hoolitsenud selle eest, et orienteerujad puude pealt ja alt ronides oma osavust ei kaotaks. Puid on langenud sihtidele ja sõiduteedele. Kui sõiduteede pealt saetakse tavaliselt puud eest ära, siis sihtidel ja metsas jäävad nad nii, nagu sinna langesid. Eriti maastiku- ja looduskaitsealadel. Polnud ka Järvi järvede ümbrus sellest fenomenist puutumata jäänud.
Tähelepanuväärseid objekte leidub uudistaja jaoks siin piisavalt. Üks neist on näiteks "Lendurite kivi". See kivi püstitati 1941 aasta Punaarmeest põgenenud ja haarangu käigus siin hukkunud lenduritele. Rohkem infot leiate veebist märksõna otsides. Siit lähedalt saab alustada matka laudteel üle Suru raba Paukjärve poole.

Kaarti tagantjärgi kodus vaadates panin tähele, et koostamisel on kasutatud LIDAR andmeid. Voose kaardil oli sama märge. Tundub, et meie kaardimeistrid on enda jaoks leidnud hea abivahendi. Mingit "Püha Graali" ei tasu sellest küll kohe loota. Kasutaja peab ikka teadma, mida selle kõrgusinfoga peale hakata. Välitöö jääb kaardistamisel veel pikaks ajaks oluliseks osaks.
Orienteerumismaastik oli piisavalt hästi loetav ja kõrgusjoonte kohta ei saanud nuriseda. Joostavus suhteliselt hea. Minu enda jooksutempo polnud, nagu alati, piisavalt hea. Et see meditsiin ei suuda ka minu hädadele põhjust leida. Need jamad on mind juba palju aastaid kimbutanud. Kui jõuan, siis jooksen, kui väsin, siis kõnnin. Vähe on juhuseid, kus punktist punkti kogu aeg maastikul joosta jõuaks. Kuni 9nda punktini erilist suurt draamat rajal ei tekkinud. Siis sai tehtud vale rajavalik 10ndasse ning mina ja teised kaaskannatajad müttasime soosihil põlvini mudas. Ümberjooks oleks olnud 2 minutit kiirem. 12ndaga tekkis ka väike hämmeldus. Seal ei tahtnud kõlvikupiir ja kõrgusjooned omavahel klappida. Paljud olid seal samaaegselt hämmingus ja keegi sai lõpuks punkti peidukoha teada. Siis käis käbe tormamine punkti :-) 14ndasse sai jälle vale rajavalik tehtud. Seal võis hinnanguliselt 2 minutit kaduma minna. 15ndaga tuli orienteerumise viga sisse ja lõpuni oli uhamine. Mööda teed 16ndani suutsin vaid ca 300 m umbes 5 min/km tempoga joosta, siis oli vaja tempo alla lasta. GPS logger hakkas rajal olles millegipärast jama ajama ja kaotas signaali päris tihti ära. Võib-olla talle ei meeldinud see MiniGrip kotti toppimine. Kokku kogunes ca 8,3 km seiklemist.

TON 15 - Mustla-Nõmme

04. augustil toimus TON päevak "Mustla-Nõmme" kaardil.

EDIT: Nii palju võib siia lisada, et siinkandis olla Erna retkelisi näha.

Seekord midagi erilist pajatada polegi. Orienteerumise seisukohast on maastik suhteliselt hästi läbitav ja piisavalt selgete objektidega. Kohe esimese punktiga tuli viga. Ajakaotus minutites lõpptulemust väga palju ei mõjutanud. Raja lõpuosas tuli veel üks suurem ja teine natuke väiksem apsakas. Ikka reljeefi lugemisega ei saanud hakkama. Tempot kangutasin nii nagu jõudsin. Ja tegingi endale liiga. Pärast mitu päeva veel pea huugas. Kokku sai seigeldud ca 7,2 km jagu.